Taas on kätte jõudnud

selle maailma lõpp

ning ennustatud, et

ta tuleb ülehomme jälle.

Taas käes on viimsed tunnid -

see armuaegon napp,

me haarame surilinad

ja heidame need ülle.

Me ürpidele maalitud

on võikad surmamärgid -

irvitavad kolbad

ja süsimustad käed.

Lõkkekumas helendavad

valged surnusärgid,

mille tuhmudes saab mööda

järjekordne viimnepäev.

Canis Vedru