laupäev, 29. september 2007

-

Tuleb väga selgelt meelde see suvi kui olin pärnus ja jalutasin rannal, kuni jõudsin muulini. Noh..muul oli nagu muul ikka.. ja seal lõpus oli mingi väike..julla..tornike vms. kivid olid nii sinka-vonka..eriti selgelt ei näinud kui hästi käidav ja nii.. tundus täitsa normaalse pikkusega. Hakkasin minema. Miks, pole aimugi. Aga kui ma kõndisin, mõtlesin ja keskendusin ma vaid kividele, järgmisele sammule.. Mõnes kohas pidi tegema pikki hüppeid..või võtma riske.. ja tee osutus oodatust palju pikemaks loomulikult. oli veidi keeruline, aga ka hea, sest see oli nii fokusseeritud tegevus ja iga edukas samm või hea suur ja lame kivi tõi rõõmu. ja lõpuks jõudsin ma siis sinna lõppu..aga mingit võidurõõmu polnud, pigem nukrus, et see teekond otsa sai..

kolmapäev, 26. september 2007

Alleria sanoo

Haa. Vot seda mu web messenger mulle ütleb..sest see on soomekeelne mingil salapärasel põhjusel.
Kuulan Genticorumi, aga rohkem nii taustaks, sest vaikus oleks liiga kurb.
Nii. Ma tean, et ma olen tahtnud blogi kirjutada juba ammu, aga miks? Pole aimugi.
Üks päev kummitas see lugu: (video on mingi suvaline)
Ei tea miks. Üks rida sellest vist seostus kuidagi..minuga..või ma ei tea. Suht depressiivne lugu muidu.
Aa, jaa, ma olen väga õnnelik :).
Lihtsalt..niisama..ja see on hea hea tunne :).
Woot! Happiness!
Ja sügis on ka ilus, kohati. Näiteks eile ja üleeile olid nii ilusad päiksepaistelised ilmad...Hullult kena..Oranzid lehed vastu sinitaevast..või kollased lehed tuulekeerises ja mina nende keskel. Chill.
Samas. See jube külmik on endiselt mu korteris. Ok, tegelt see pole üldse oluline ja mul on suht ükskõik.
Läti-reis jääb vist ära kuna Galal ja Sillul on liiga palju õppida.
Samas Mirju tuleb millalgi külla, mis on positiivne :).

Mul tuli just meelde kui palju asju mul teha on o_o.

Aga see pole oluline tegelt. Oluline on olla õnnelik.
Mmmhmh.
Elagu egoistid....

Või noh... Eriti tore on ju õnnelik nii, et sa teed teisi ka õnnelikuks, eks?

Mulle meeldib elu. see on nii huvitav.
igasuguseid ootamatuid asju juhtub...
Sellepärast ei tohikski kunagi meelt heita..sest tulevikku me ei näe (või mina vähemalt mitte, mõni vb näeb ka).

Black fox on hea, seda saab lõputult kuulata, nice..

Kuna mul pole siia vist muud kirjutada siis... tõmbame otsad kokku. Ainus põhjus miks ma kirjutasin oligi vist, et öelda, et ma olen õnnelik.
Olge teie ka. (St. maailm)

teisipäev, 18. september 2007

Vihmapilved ja kollased lehed..

Sügis...Vaieldamatult sügis, kuigi kalender nii veel ei väida.
Inimesed on nagu ikka..ehk veidi nukramad kui muidu. Olen koolis (nagu ikka) ja mõtlesin, et kirjutaks veidi (lugesin Oti blogi jälle..deem, see on liiga hea, lugege kindlasti (kui keegi seda blogi loeb)). Hetkel on siin ainult üks inimene veel.. aga küll neid tuleb veel.. Päikesest on kahju..sellest, et teda pole..
Õhtud on täidetud peamiselt väsimuse ja tühjusega..Lihtsalt energiat ei ole..
Aga üldiselt ei oska elurütmi kuidagi iseloomustada..Ehk siis väsimusega..Selline sügisene melanhoolia..Ei jaksa olla ei kurb ega õnnelik. Lihtsalt olen. Kuigi tahaks elada.
Aga tahtmisest on vähe..vaja on pidevat pingutust.. Näiteks, et olla vabam.. Ma olen kindlasti palju vabam kui olin mõned aastad tagasi.. aga tahan veel!
Ja lugege Dali "Geeniuse päevik"-ut. Väga väga hea.
Joke on esimesel kursusel siin.. Rääkisin temaga natuke..Või täitsa palju. Ta käis ühel matkal. Kandis mu kotti. Tundub tore. Kuigi muidu on I kursus veidi veider... Aga mis seal ikka. Ongi hea. Kuigi eriti suhelnud pole nendega, ilmselt peamiselt sellepärast, et pole suitsetajate ringis :P. Noh, see-eest ei haise ma nii haigelt kui nemad.
Mulle ei meeldi sügis.
Talv on veel hullem. Aga sügis on ka halb.
Kõik on nii..masendav... Või on asi vaid minus.
Kuigi Silluga Toomel kiikuda oli küll seff. Peaks seda kordama.
Ilmselgelt täna siit mingit asjalikku teksti küll ei tule.

Ohjah.

No proovida võib ikka.
Näiteks.. Kui mõtekaks lugeda mu tundeid..Hmm.. Kohe räägime neist..
Olen vabanenud päris paljudest halbadest asjadest.. Halbadest mälestustest.. Ja ma juba peaaegu, et ei vihkagi kedagi.. Ainult väääga tsipuke on veel selliseid negatiivseid tundeid. Tunnetest vabanemine on üllatavalt lihtne. Palju lihtsam kui nende allasurumine (ja sel juhul teevad nad ootamatuid külastusi aeg-ajalt). Tundub, et positiivseid juurde leida on keerulisem ja siis on selline tühi moment praegu...
Aga ma ei kurda, elu tõotab ülesmäge minna (samas, ülesmäge on raskem, aga seeeest rõõmsam :)).
Täna on hea päev...
Ma vist ei jää ikkagi kooli... Toomemägi kõlab ahvatlevalt.
Umm. Näeme millalgi. Võtke ühendust.