Või ma ei tea. Selline väääga imelik tunne on. Selline tunne, et laseks end hea meelega maha. Mitte mingi masendus vaid selline "argh!!!!" tunne. Umbes, et, mis mul viga on? Ja mida ma tegema peaks?? Ja üldse... Ja vääga väga halb on. Süda kripeldab. Ja halb on ja rumal ja tobe tunne on. Tunne, et ma olen viimane idioot ja üldse... Ja miljon ja üks mõtet on peas ja niiiii palju asju on öelda, aga selle asemel vaikin... Et mitte veel suurem idioot olla. Ja ma ei saa millelegi keskenduda, sest kõik need tunded on ees. Õnneks on mingi eriti lebo nädal, nii et elan üle.
Mul on vaja kellegagi rääkida. Kuigi millest? Ma olen kõigest rääkinud juba. Aga see pole aidanud eriti.. Üheks õhtuks on ehk veidi kergem hakanud, aga...
Ma vihkan seda.
See on rumal.
Eriti niimoodi...
Ja sellega see tehnika, et nuta ja saa sellest üle ei tööta, sest see on liiga väikestes kogustes..
Umm. Midagi juhtus just. Ja... noh.. kõik need tunded, mis ennegi pluss midagi positiivset ja veidi adrenaliini. Omamoodi kaif.
Ja nüüd on mul lihtsalt rahulikum olla. Mitte nii tobe enam.. Aga halb on ikkagi.
Pea valutab.
Külm on ka.
Ja tahaks magada.
Võib-olla olen ma haige?
Viis päeva kuni ma 17 saan :). Ja kuni H/Z/M-i näen. JEEE!!!!!!!!!!!!!!!!!
Ok, see muutis mind veidi rõõmsamaks.
:)
Peaks kiikuma minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar