Catchy
kolmapäev, 13. veebruar 2008
teisipäev, 5. veebruar 2008
Pealkirjastamine imeb.
Seega siis et. Ma olen totaalne luuser. Tõesti. Ärge proovige vastupidist väita. Ma pole kindel, kas ma olen alati nii hale olnud või on see mingi viimase aja saavutus.Vast ikka alati. Huvitav kas ma jäängi selliseks? Jah, tõenäoliselt küll. Need rumalad kalduvused vigu teha on juba sügavalt mu olemusse juurdunud. Mul ikka on vaja käituda niimoodi. No tõesti.
Teine asi on see kohutav passiivsus. Nagu mul on jumala pohhui koolist. Mul on nii savi kas ma lähen sinna krdi arvutigraafikasse või magan kaheteistkümneni. Ma tean küll jah, et see on äärmiselt kasulik ja võiks olla ka huvitav. Aga. Mind ei huvita! Ma tahan lihtsalt magada.
Mis ei tähenda, et mul mingi masendus oleks jälle. Ei, ma olen üsna sellises tasases rahuluoluookeanis, mida vaid segab see, et ma tean, et ma olen luuser. Selline fakt lihtsalt.
Ja ma endiselt ei taha midagi. Vist isegi seltskonda ei taha.. Kuigi vast peaks ikka pingutama. Tahaks lihtsalt ühel troopilisel saarel üksinda raamatut lugeda, kokteili juua ja midagi näksida. Ning päikseloojangul rannale magama jääda palmi alla.
Ei saa öelda, et inimesed on nõmedad või maailm imeb, sest mul on liiga savi praegu. Jama. Jamps.
Aga pole viga. Varsti tuleb kevad ja kevad on. Minu ainuke lootus olla õnnelik.
Ja tõesti, ärge muretsega, vahet pole ju tegelikult.
Eks ole ju.
Jah.
Aga kui ei taha, no siis ei taha.
Või kui isegi tahad, aga tegelikult ei taha. Noh, siis on veits jamam. Siis tuleb mõelda ja vaadata, mida rohkem tahad. Mina... Ma arvan, et ikka ei taha. Süda ja mõistus ei taha ja keha, see vana mõrd (tegelikult väga kena ja kobe keha), temal pole üldse sõnaõigust.
Käisin kumus, kumukumukumkumkumkumkuuuu...........
Seal oli üks ilus mees profiilist vaadatuna ja üks äärmiselt ilus naine, vaat et minu iluideaal..... (Huvitav kas kutsuks sillu välja või läheks koju?).... Kuradi kena naine oli. Loodan, et tal on keegi kes sellist ilu väärib. Muidugi on võimalik, et ta on kohutava iseloomuga. Aga äkki mitte.
Maalid olid nagu ikka. Plankton ruulis. Konrad Mägi on üle prahi. Ja skulptuurid on ka kaunid.
Pitsat oli liiga palju.
Sõnad olid keerulisemad kui ma arvasin.
Külm oli ka.
Rongis magada oli hea, aga mitte õige.
Mirju perekond on vahva ja Mirju ise ka.
Mul on kummastavad sugulased.
Mu õlad on väga jubedalt pinges. Ja lähen vist ikka koju. Kuigi! Kurat!
Vabandust.
Särki on vaja.
Oh sh..
Ega ma vist ei jõua ka enam. grrrr
No siis tuleb pärast tunde.
Äkki õpin miskit muud täna ära, see kompentseerib.
Nt see majaraibe. Või (jah inka kindlasti) kirjand.
Või mõni raamat (aga ma ei saa, Ship of Destiny on palju huvitavam..)
Msn-is on nii palju inimesi, aga mitte kellegagi rääkida.
Miks ma siia mingit ilget soga kirjutan?
Ei tea.
Eks ma vist hakkan ära kammima jälle, nagu ikka.
(palju slängi täna ma vaatan.)
Ummmm....
Põhimõtteliselt siis.
Vastused kõik teie küsimustele tulevad nüüd:
*katapulteerub*
Teine asi on see kohutav passiivsus. Nagu mul on jumala pohhui koolist. Mul on nii savi kas ma lähen sinna krdi arvutigraafikasse või magan kaheteistkümneni. Ma tean küll jah, et see on äärmiselt kasulik ja võiks olla ka huvitav. Aga. Mind ei huvita! Ma tahan lihtsalt magada.
Mis ei tähenda, et mul mingi masendus oleks jälle. Ei, ma olen üsna sellises tasases rahuluoluookeanis, mida vaid segab see, et ma tean, et ma olen luuser. Selline fakt lihtsalt.
Ja ma endiselt ei taha midagi. Vist isegi seltskonda ei taha.. Kuigi vast peaks ikka pingutama. Tahaks lihtsalt ühel troopilisel saarel üksinda raamatut lugeda, kokteili juua ja midagi näksida. Ning päikseloojangul rannale magama jääda palmi alla.
Ei saa öelda, et inimesed on nõmedad või maailm imeb, sest mul on liiga savi praegu. Jama. Jamps.
Aga pole viga. Varsti tuleb kevad ja kevad on. Minu ainuke lootus olla õnnelik.
Ja tõesti, ärge muretsega, vahet pole ju tegelikult.
Eks ole ju.
Jah.
Aga kui ei taha, no siis ei taha.
Või kui isegi tahad, aga tegelikult ei taha. Noh, siis on veits jamam. Siis tuleb mõelda ja vaadata, mida rohkem tahad. Mina... Ma arvan, et ikka ei taha. Süda ja mõistus ei taha ja keha, see vana mõrd (tegelikult väga kena ja kobe keha), temal pole üldse sõnaõigust.
Käisin kumus, kumukumukumkumkumkumkuuuu...........
Seal oli üks ilus mees profiilist vaadatuna ja üks äärmiselt ilus naine, vaat et minu iluideaal..... (Huvitav kas kutsuks sillu välja või läheks koju?).... Kuradi kena naine oli. Loodan, et tal on keegi kes sellist ilu väärib. Muidugi on võimalik, et ta on kohutava iseloomuga. Aga äkki mitte.
Maalid olid nagu ikka. Plankton ruulis. Konrad Mägi on üle prahi. Ja skulptuurid on ka kaunid.
Pitsat oli liiga palju.
Sõnad olid keerulisemad kui ma arvasin.
Külm oli ka.
Rongis magada oli hea, aga mitte õige.
Mirju perekond on vahva ja Mirju ise ka.
Mul on kummastavad sugulased.
Mu õlad on väga jubedalt pinges. Ja lähen vist ikka koju. Kuigi! Kurat!
Vabandust.
Särki on vaja.
Oh sh..
Ega ma vist ei jõua ka enam. grrrr
No siis tuleb pärast tunde.
Äkki õpin miskit muud täna ära, see kompentseerib.
Nt see majaraibe. Või (jah inka kindlasti) kirjand.
Või mõni raamat (aga ma ei saa, Ship of Destiny on palju huvitavam..)
Msn-is on nii palju inimesi, aga mitte kellegagi rääkida.
Miks ma siia mingit ilget soga kirjutan?
Ei tea.
Eks ma vist hakkan ära kammima jälle, nagu ikka.
(palju slängi täna ma vaatan.)
Ummmm....
Põhimõtteliselt siis.
Vastused kõik teie küsimustele tulevad nüüd:
*katapulteerub*
Tellimine:
Postitused (Atom)