Hea, kui maailmas on veel midagi uut kogeda. Ja ma arvan, et alati on. Võimalusi napib. Või tahet või oskusi.
Miks on asjad nii nagu nad on?
Ma ei usu saatusesse. Liiga detailne plaan peaks olema. Ma usun juhustesse ja kokkulangevustesse. Ja, et üks asi viib teiseni. Võib-olla hakkan ma kunagi teisiti mõtlema.
Evolutsioon ja inimesed on huvitavad. Ma mõtlen pidevalt mingitele sellistele asjadele, mis on täiesti loomulikud ja kujutan siis ette kuidas need arenesid ja miks need kunagi ja praegugi vajalikud on. Nagu näiteks see, et meile ei meeldi kibedad asjad, aga meeldivad magusad. Või, et näiteks igasugused vaglad jms. tekitavad vastikust, aga nt. mesilased pooltki mitte nii palju. Ja ma mõtlen sellest.. Selliseid asju on päris palju. Igalpool me ümber. Ja see on huvitav, see näitab arengut.
Mis oleks juhtunud kui dinosaurused poleks hävinud? Kas nad oleksid jäänud oma süsteemi ja taseme juurde või oleksid nad aja jooksul saavutanud sama intelligentsuse taseme, lihtsalt teisel füüsilisel vormil ja teistsuguste vaimsete väärtuste ja ühiskonnasüsteemidega? Või oleksid seda teinud veeloomad? Või putukad? Või väiksed imetajad? Ja nemad oleks lihtsalt suurteks terroristideks jäänud? Vastused polegi olulised, mõtlemine on... Isegi taolistel naeruväärsetel teemadel.
Võib-olla peaksin ma hoopis mõtlema sellele, miks inimesed on sellised nagu nad on. Miks kõik elavad omas kastis ja elavad vaid endale. Kõik räägivad sellest nii halvasti.. Arvavad nad, et nad ise seda ei tee? Miks see nende arvates nii halb on? Kas inimkond peaks olema üks suur empaatiline kogukond, kes elab ühtse organismina? Või mida??? See võib ükskord juhtuda.. Kuidagi. Ma arvan...et inimesed arenevad (kui nad ennast ja maailma enne õhku ei lase) nii kaugele, et nad saavad ooma füüsilisest kehast loobuda ja siis elavad meie kõigi teadvused vabana ja ühtsena. Või mitte päris ühtsena, aga me mõistaks teineteist rohkem. Sest tegelikult on inimestest raske aru saada... Mõnikord isegi lähematest sõpradest. Kui palju kordi olen ma soovinud, et ma suudaks teiste tundeid ja mõtteid mõista.. Aga meie peame seda raskemat teed pidi tegema - tutvuma, sõbraks saama jne. Veab neil telepaatidest ossidel, kes fantaasiamaailmas elavad.
Mmm... Dnd..... drool.... Goblin on kuradima hea dm. Ja ikka väga hea mäng oli.... tahan veel......
Hmh. Offtopic.
Kas enda mõtetes saab offtopicut olla?
Pigem.
Kas enda mõtetes saab on-topicut olla?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar