Mulle ei meeldi kui mulle öeldakse, mida ma teha ei oska. Mulle ei meeldi kui mulle öeldakse, mida ma teha oskan. Mulle ei meeldi, kui mulle öeldakse, et ma midagi tegema pean ja seda ei põhjendata, miks. Mulle ei meeldi ebavõrdsus. Mulle ei meeldi, kui inimesed mind ei mäleta. Mulle ei meeldi, see, et ma tihti rahulolematu olen. Mulle ei meeldi see, et ma tihti rahulolev olen. Mulle ei meeldi otsustusvõimetus. Mulle ei meeldi põhjendamatu lootus. Mulle ei meeldi stereotüübid. Mulle ei meeldi rumalus. Mulle ei meeldi ülbus. Mulle ei meeldi tobedus. Mulle ei meeldi ülepingutatud komplimendid. Mulle ei meeldi liigsed sõnad. Mulle ei meeldi häbeneda. Mulle ei meeldi kurb olla. Mulle ei meeldi vihane olla. Mulle ei meeldi suitsu lõhn. Mulle ei meeldi toitujäätmed. Mulle ei meeldi, kui mind kiidetakse asjade eest, millega ma vabalt hakkama saan. Mulle ei meeldi kui mulle räägitakse kui ekslikud on mu valikud või põhimõtted. Mulle ei meeldi vaielda inimestega, kes ei mõista mu väiteid. Mulle ei meeldi kui minu peale karjutakse. Mulle ei meeldi paljud asjad.
Mulle meeldib tõde. Mulle meeldib konkreetsus. Mulle meeldib rõõm. Mulle meeldib naeratamine. Mulle meeldib asju saavutada. Mulle meeldib teada, kes ma olen. Mulle meeldib punane värv. Mulle meeldib koristada. Mulle meeldib kui minu soovid täituvad. Mulle meeldib kui mind meeles peetakse. Mulle meeldib, kui mulle öeldakse, et ma olen tore sellisena nagu ma olen. Mulle meeldib kui minult eeldatakse asju, millega ma hakkama saan. Mulle meeldib jalutada. Mulle meeldib meri. Mulle meeldib võtmete kõlin. Mulle meeldib kevad. Mulle meeldib krohvi lõhn. Mulle meeldib vee lõhn. Mulle meeldib niiskuse lõhn. Mulle meeldib liiv. Mulle meeldib adrenaliin. Mulle meeldivad paljud asjad.
Kips on veider.
Ma olen pidevalt ärritunud ja rahulolematu nagu oleks mu keha mulle kitsaks jäänud. Tahan rohkem ruumi. Ja rohkem kogemusi ja rohkem asju ja rohkem konkreetsust. Ja ma ei taha et mind millekski sunnitakse, aga õudselt nõme on viriseda ka kõige pärast. Ma tahaksin selle halva tunde endast kuidagi välja saada, poksikotti taguda või midagi. Mulle kohe üldse üldse ÜLDSE EI meeldi see tunne. See on paha PAHA!!!. Kill it. Ma tahan õnnelik olla, või rahulolev. Rahulolev nii, et ma oleksin rõõmus, mitte, et ma oleksin mugav. Ma tahan midagi teha, midagi tunda. Ma tahan katuselt alla hüpata ja jalaluu murda, ma tahan mõne akna käega puruks virutada. Või... kellegi peale karjuda... või ükskõik mida. ma tahan midagi muud tunda. Kasvõi valu, kui seda kõige lihtsam saavutada on. Aga see kestab jälle vähe.
Mmm. See on halb. Nii ei tohiks olla. Nii ei tohiks mõelda. Paljugi mis ei tohi, muidugi... Kõige võti on enesesisendus, sisenda endale, et rohkem on asju, mille pärast rõõmu tunda ja oledki võitnud. Aga praegu ei saa ma seda millegipärast teha, mingi sisemine tõke on ees. Ilmselt ma naudin seda. Mm, masohism. Või midagi. Aga see on halb!
Ma ei tea isegi, mida ma tahan, et mul parem oleks. Tehniliselt ma arvan, et tean, aga millegipärast pole ma ikka kindel, kas see on see. Ma arvan, et pole. Samas, platseebo, eks. Kui arvan, et on, siis see mõjubki nii nagu oleks. mmh. või nii. võib-olla.
Aga see onüldsegi kõrvaline, sest seda ei juhtu, mis tähendab, et ma jäängi selliseks, kuni a) ma vajun mingisse depressiooni b)ma muutun hüperrõõmsaks.
Mis elu see selline on ? Mingi neetud maniakaal-depressiivsus koguaeg. No mul on sellest ükskõik muidugi, aga mida kõik mu ümber arvama peavad. Kindlasti käin ma neile väga pinda. Kui nad mind üldse märkavad.
Emo tekst.
Jah.
Ja peale selle väga selline.... hmm.... mingi puberteediealise oma vist. Aga minulik ka.. nii et suva.
vahet pole... kõigest on ükskõik....
või ka mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar