Jah, ma tean, et ükskord saab seegi läbi

Siis kui kõikehõlmav sünk sarkasm

Ja tume loogika on värvin’d mustaks

Apelsini sinu käes

Ja päevade ja aastate sametist revolver

Tapab meid aeglaselt

Sa võtad igava musta jaki ja

Nööbid ta kurguni kinni



Aga täna ei ole veel see päev

Täna me hiilime treppidest salaja üles su tuppa

Ja sinu vanemad ei kuule meid

Kui sa liibud hääletult vastu mind



Nii vaikselt, nii tasa

Sünnib see, mida mäletada



Ei täna ei ole veel see päev

Ultramelanhool - Sametist revolver


Hea lugu. Lihtsalt sõnu lugedes nii hea pole.
Niisiis. Sügis on väga ilus.
Koolis on sadamiljon pluss üks asja teha.
Ja siis veel see, et..Heh. Aga sellest ma siin ei räägi.. Või üldse mitte kuskil.
Üldiselt.. Veider. Mitte halb, aga teistmoodi..
Noh. Eks näis mis saab...