esmaspäev, 1. oktoober 2007

....

Jah, ma just postitasin, aga tekkis isu veel üht-teist öelda. Lugesin siin vanu postusi ja.. Ei teagi..Lihtsalt tulid mõned mõtted.
Näiteks, ma pole vist rääkinud, et mu õde Tiina sai 29. augustil tütre Ronja, kes on väga armas, õrn ja karvane :P. Ja ta on imeilus ja ma loodan, et temast tuleb hea inimene..ja üritan sellesse ka panustada veidike.
Mis tähendab, et ma ei vihkagi väikseid lapsi enam nii väga kui vanasti. Kuigi mingid 3-5 aastased on muidugi teine asi kui beebid..
Ja siis paljud vanad postitused olid sellised veidi kurvad ja segased. Aga ei olegi nende seletuseks midagi öelda..Oli selline aeg lihtsalt.
Praegu hakkab varsti Saksa keel. Ma ei taha sinna minna. Sest. Lihtsalt..
Täna pole eriti hea päev olnud.. Üldse kohe mitte...
Aga tuleb see lihtsalt üle elada vast..Äkki homme on parem.. võib-olla... näen kedagi toredat või midagi...
(see klaviatuur on ilgelt räpane btw)
Fyd ei toimu ja Elesgali ka mitte. Nii et pole eriti ühtegi mängu mida oodata või kuhu minna. Omamoodi hea, kuna mul oligi sellest veidi kopp ees.
Samas Fy tegelast oleks tahtnud mängida. Olla hull, vägivaldne ja lõbutseda.
Varsti on Toompeal Birma toetuseks protest..Mul on kahju et mind seal pole. Aga täna on lihtsalt selline päev olnud....
Eile õhtul..Kui ma läksin raudteejaamast koju mõtlsin ma üksildusest..Ja see oli päris huvitav. Aga ma ei suuda vist oma mõttekäiku taasluua.. Üldiselt..Inimesed on alati üksi.. Aga saab olla üksi ka koos olles..Ja siis sa nagu unustad selle üksilduse mõneks ajaks.. Kuid.. Mingil tasemel on võimalik olla ka mitte-üksi..aga tavaliselt me ei julge sinna minna..või ei oska. kuid rohkem siiski ei julge. Kuid see on ka see mis paneb meid elama.. tahe olla mitte-üksi.. olla koos ühe kindla inimesega või mitmekümnega..või tunda sidet looduse või mõne muu elusolendiga..või vaadata silma igale võõrale, kes sulle tänaval vastu tuleb, et korraks tunda seda sädet.. või reisida maailmas ja olla ühendatud kõigega..või minevikuga..mõne hoonega..mõne ideega...ja mõned inimesed panevad end üksildust unustama rääkides palju-palju, mõned lugedes/kuulates teiste mõtteid..või kuulates muusikat..või vaikust..või lihtsalt mitte mõeldes vaid tehes midagi.. ja näiteid on igasuguseid..
Ja liikumapanevaim jõud maailmas on üksildus. Ning see on ka üks asi mis meil kõigil on ühine...
Kuigi...Ma arvan ja loodan, et maailmas on käputäis inimesi, kes ei ole üksi. Kunagi (kui veab) jõuame ka meie kõik nii kaugele..
veidi kobamisi kirja pandud..pole päris selgelt sõnastanud seda mõtet endale.. te ei pea nõustuma või midagi.. ega vastu vaidlema...lihtsalt.. see oli üks mõte, mis mul oli..ja tahtsin selle jädvustada, juhuks kui kunagi on vaja..

Sellised mõtted siis...

Kommentaare ei ole: