3. nädal

Esmaspäeval ei teinud me vist suurt midagi. Läksime kooli. Jannne ütles, et ma võin homsest tulla tema metalli skulptuuri kursusele, Leelo pidi minema järgmisest nädalast graafikasse. Koolis oli üks uus vahetusõpilane usast. Nad seal koristasid puutöö osakonda, aga ma viilisin ja rääkisin Leeloga hoopis. Ta otsustas ehtekunsti õpsidega rääkida, et äkki ikka saab sinna. Siis läks ta raamatukokku, ma läksin mässasin arvutis natuke. Õhtul.. tõenäoliselt vaatasime House’i.
Teispäeval hakkas siis keevitamine pihta. Üks oli masin mis töötas mingi elektronide süsteemil, üks hapniku ja asetüleeniga ja siis üks oli veel, mis nagu traati sulatas, elektriga. Mulle meeldib see hapniku ja asetüleeniga värk, siis ma näen ka midagi, ei pea maski kandma. Aga need väiksed paugud ei meeldi. Üldiselt on täitsa äge, natuke ebakindel, aga Eestis tahaks kindlasti edasi teha. See oli hea, et palju inglise keeles rääkisid, vahetusõpilasi oli palju: mina, usa tüdruk Morgan, üks jaapani poiss ja üks saksa poiss. Janne täitsa hästi seletas, veidi vähe võib-olla, aga üsna rahulik oli ja kiitis koguaeg. Nad vist kiidavadki siin soomes palju.
Lõuna ajal tegin tutvust Morganiga (ma ikka olen üksinda sotsiaalsem) ta on selline üsna boheemlasliku olekuga ja täitsa tore. Ta tegelikult juba oskab päris hästi keevitada, aga jannne pani ta sinna kursusele sisseelamiseks.
Toit oli see nädal väga hea. Üks päev oli mingit hästi head õunakooki.
Õhtul läksime siis sinna joonistamiskursusele, aga sattusime hoopis mingile vene kunstiajaloole. Aga loeng oli inglise keeles ja väga huvitav, nii et otsustasime ülejäänud nädal ka seal käija. Lektor oli Olga Shusirova, ta inglise keel polnud just parim, aga ta rääkis väga hästi neist töödest, et kohe pani teise pilguga vaatama.
Kolmapäeval ja neljapäeval saime sinna ja tagasi autoga, reedel kõndisime. Hästi külm oli, nii et me praktiliselt jooksime, jõudsime 30 minutiga koju.
Mulle meeldivad need pardid, kes siin on. Nad on nii armsad kui niimoodi kambakesi paterdavad meie poole.
Saime teada, et ei pea korteri eest mitte midagi maksma, jee!
Reedel otsustasime siis klubisse ka minna, kutsusime Morgani ka. Bussisõit oli päris imelik, see Imatra on nii laialivalgunud, et linnas on suured metsatukad, kust buss läbi sõidab. Morganit polnud, natuke muretsesime, aga otsustasime, et mis seal ikka. Klubi ise oli päris uhke. Alguses oli üsna tühi. Kui me jõudsime tulid just kaks sellist rokitädi ka, nii et alguses oli natuke nagu, et, kas oleme ikka õiges kohas. Hinnad olid nagu arvata olid täiesti hullud, aga üks kena baaritädi andis mulle tasuta vett. Diskosaal oli äge. Ja saali ääres olid toolid justkui vaatamiseks. Alguses üks mees ja naine hüppasid seal ringi, me siis leeloga läksime ka. Muusika polnud väga hea, kahjuks läks õhtu jooksul ainult halvemaks. Siis jõudis morgan ka kohale, ta oli tund aega bussis ringi tiirutanud. Olime rõõmsad. Tantsisime. Leelo leidis ühe india mehest tantsupartneri, see ikka üritas leelot kinni püüda, aga too lipsas minema. Üldse oli neid seal terve punt ja kõik jäid vist üksinda. Morgan õnnetus õhtu jooksul ligi meelitada hunniku veidrikke, kellest väikeste raskustega lahti saime. Mul oli muusikast üle karjudes ühe soomlasega vestlus kunstist ja sellest mis eriala on mõtet õppida. Üldiselt oli muusika jura, aga õhtu ikkagi hea. Poole viie paiku jõudsime koju, teekond läks üllatavalt ruttu.
Laupäev oli selline magamise ja lugemise päev. Pühapäeval tegin kooki, ma ikka ei oska, jama tuli.
Lugesin “Meister ja Margarita” läbi. Tegelased ja dialoogid meeldisid. Päris tore oli.
Praegu on esmaspäev, täna õhtul või homme tulevad siia kaks vene tüdrukut. Praegu on küll harjumatu, et keegi siia tuleb. Alguses ikka tahtsime seltsi, aga nüüd oleme juba nii mugavalt siin, et ei kujutagi ette.. äkki neil on mingid halvad harjumused või häirime meie neid kuidagi. Nonii. Nad jõudsid kohale. Üks pidavat veidi inglise keelt rääkima. Ohjah.
Homme lähebki Leelo ehtekunsti. Mina lõikasin täna ühe masinaga metalli, see oli üllatavalt lihtne ja mitte nii jube kui ma kartsin. Kindad kärssasid natuke ja käed väsisid ära.
Kuidagi imelik on. Üldse pole mingit koduigatsust või teistsugust tunnet. Muidugi alles kolm nädalat ka. Vahepeal ikka mõtlen, et tartus on palju parem. See on hea, et tagasitulles on eestis juba esimesed kevadehõngud.
Siin on üsna ilusad ilmad. Paks lumi ja miinuskraadid koguaeg. Üks päev oli päikest ka.
Olen igasugust ägedat muusikat avastanud ja eile lugesin ühe koomiksi jälle: “Playing the game”, see oli päris huvitav, luulevormis dialoogidega.
Vaatasime “Babel”’it. See oli väga kurb ja väga hea film.
Üks asi veel, mille kohta ma iga kord mõtlen, et järgmine kord kirjutan temast: poemüüja. Meie Siwas on üks hullult äge tädi kes on alati ülisõbralik. Aitäh poetädi.
Üks mu lend Islandile jäeti ära, nüüd pean läbi Stockholmi minema, üks tund on vahepeal aega. Läheb kiireks. Ja neil on seal praegu ikka hull jama. Äkki juuliks on pisut parem. Aga kõik läheb kindlasti lõpuks hästi.
Olin tubli ja hakkasin lõpuks larbi rolle ka kirjutama.
Karmenile: raha on läinud kuskil 700-1000 krooni nädalas, aga me oleme siin hullult toitu ostnud ikka. Saab vähemaga ka läbi. Ja kui Jaan ja Patrik pinda käivad siis see innustabki sind uusi soome sõpru leidma. Kui nendega ise rääkima hakata siis nad polegi väga hullud, saab jutule küll. Või äkki on teil seal sama hullud vahetusõpilased kui siin. Millel te soome tulete?