teisipäev, 27. jaanuar 2009

mm..

Esmaspäeva hommikul läksime kuskil ühetesitkümneks kooli (neil algab kool iga esmaspäev kell üks), otsisime keskkonna kunsti kohta natuke. Kodus sõime kartuleid. Pärastlõunal molutasime vist niisama, sest mul küll meelde ei tule, mis me tegime. Suht vähe inimesi oli koolis. Hiljem läksime postkontorisse, ma panin postkaardi issile teele ja ostsin Muumide postmarke, aga nad on nii nunnud, et vist ei raatsi kuhugi panna neid. Kodus vaatasime “Fauni(?) labürinti”, mis oli teistmoodi kui ma ootasin, aga päris äge film. Siis lõikasime Leeloga juukseid ka. Tal on ümbes selline soeng nagu Uma Thurmanil Pulp Fictionis, lühikesed ja siis tukk ka. Ma lihtsalt piirasin.

Teisipäeval läksime Lappeenranta realiseerimiskeskusesse, mis oli hiigelsuur ja alguses oli tunne, et sealt võib kõike leida, aga mda aeg edasi seda vähem huvitav kõik oli. Aga seal oli ikkagi tohutult palju põnevaid asju. Näiteks ühed väga armsad teetassid, mis olid sellised üliväiksed kopsikud. Siis nad ostsid sealt 300 euro eest igasugust kraami, mis on eriti irooniline, sest asi peaks selline keskkonnasõbralik olema, aga nad ikka ostavad täiega.

Lõuna ajal rääkisime Tuijaga veel natuke, aga ma olin veidi väsind ja polnud suurt midagi öelda. Proovisime lihatoite ka. Suht head, aga need pajaroad mulle ei meeldi nad panevad nendesse mingeid veidraid asju nagu oad ja spinat.

Pärastlunal hakkasid nad seda hönnät tegema siis. Meist suurt abi polnud, kuna me ei saanud aru, mis vaja teha on, aga nad olid ise ka suht segaduses.

Õhtul läksime teise koolimajja pärast pikka vaevlemist, kuna ma väga ei viitsinud. Teekond oli kena, aga Leelo kõnnib minust kiiremini nii et see oli veidi tüütu. Jõudsime kuskil 45 minutiga kohale. Seal oli ainult paar inimest, igaüks tegi oma asja, õpetajat polnud. Aga tore oli jälle joonistada. Hiljem kõndisime teiseltpoolt jõge tagasi, tegime pilte ka.

Kodus lugesin natuke Sandman’i ja siis läksime magama. Uni oli hea, aga ärgata oli küll vääga raske.

Kolmapäeval olimegi patused ja jäime kooli veidi hiljaks, vahet küll polnud, sest kõik hilinesidki koguaeg. Teised tegid hönnät edasi, me tegime plakati ja maketi vakstust.

Õhtul vaatasime “Shokolaadi”. Tore film. Johnny Deppiga.

Neljapäeval läksime raamatukokku, panime hönnä üles. Täiega äge raamatukogu oli. Seal on niiiii palju koomikseid! Isegi üks Neil Gaimani oma!! Ja CD-sid on ka palju. Ja isegi ingliskeelset kirjandust. Nii et raamatukogu meile meeldis. Laenutasime hunniku koomikseid ja CD-sid ja ühe raamatu soomekeelsete unelauludega.

Lõuna ajal rääkisime paari inimesega ka – Laura, Jasu ja Saimaga. Jasu oli see roosa pluusiga poiss (see nädal tal oli teine pluus), kellel oli äge tukk ja Laura oli üks lokkis punakate juustega tüdruk, kes mulle ka kohe meeldis. Kahjuks me neid nüüd järgmine nädal ilmselt ei näe. Õhtul vaatasime “Matrixit”. Leelo oli vaimustunud.

Üldiselt meil see nädal polnud nii tore. Eks alati on raske kellegagi päev otsa ninapidi koos olla. Elab üle.

Oleme igast asju teada saanud üksteise kohta. Näiteks et tal on mingi sada poolõde-venda. Noh okei, tegelt umbes 8.

Ma olen suutnud oma parema käe pöialt kaks korda vannitoa uksevahele jätta.

Reede hommik oli üsna mõttetu. Pärastlõunal läksime vahetusõpilaste bussituurile Imatras ja Lappeenrantas. Me poleks pidanud seal tegelt olema, sest see oli üliõpilastele, aga Eero sokutas meid kaasa. See oli üsna uskumatu ja äge, sest neid oli nii palju ja pooled neist olid üsna segased. Seal oli mingi 8 pranslast ja kaks toredat läti poissi. Nad olid igasugustest erinevatest koolidest seal piirkonnas. See tuutor, kes seda asja ajas oli seal kolm aastat õppinud tüüp Kaplinnast, ta nägi seline pisut araablane välja või väga päevitunud hispaanlane. Ta kandis lillasid tunkesid, mille küljes olid käerauad ja piits, nii et suht huvitav tüüp. Lahe oli, et vahelduseks inimesed tulid ise meiega rääkima, kuigi nad olid täpselt selised ohjeldamatu nooruse näited. Eks vahetusõpilased vist lähevadki käest ära veidi. Nad kutsusid meid igastahes ühele peole, aga hiljem me otsustasime koos ühe armsa soome tüdrukuga ühte Imatra klubisse minna. Igastahes ma olin üsna rahul ja rõõmsameelne, et lõpuks natuke aega koos ekstravertsete ja rõõmsameesete inimestega sai koos olla, aga Leelol olid vist ainult halvad emotsioonid jäänud, sest me rääkimine ja siis mul läks ka kogu rõõm ära, eriti kuna ta nii eelarvamuslikult negatiivselt suhtus kõigesse. Ma tundsin end siis halvasti ja tõmbusin endasse. Kodus hakkasin lugema ja ei tahtnudki midag muud teha. Alles siis kui 22.22 telefoni vaatasin nägin, et see soome tüdruk oli meile bussiajad ka saatnud. Siis oleks tahtnud minna ja mul olid süüpiinad kah, et ma talle varem ei öelnud, et me ei tule. Vaatasime “Equilibriumi”.

Laupäeval olin ma kurb ja pettunud ja vihane ja kahetsesin ja olid süüpiinad ja üleüldse oli kogu reede ja laupäev minu jaoks täiesti rikutud. Nutsin siis natuke ja proovisin halbadest tunnetest lahti lasta. Vahepeal aitas ka. Käisin jalutasin. Leidsi ühe ilusa koha raudtee ääres, kus kodune tunne oli. Mõnus sumin ja lage maa. Leidsin paju ka, tõin oksi koju. Halb enam polnud, aga selline tühi oli. Mõtesin, et miks ma siia Soome tulin üldsegi.

Kodus siis lugesin. Aga kui Leelo koju tuli, siis mul hakkas nii kurb jälle, et ma hakkasin nutma ja nutsin kaua. Siis me rääkisime Leeloga ja mul hakkas parem ja ma sain taga normaalselt rääkida jälle. Tegin nutmise ajal kartuleid, väga head kartulid tulid. Nüüd on kõik okei, kahju ainult untsuläinud ajast. Aga ehk see tähendab, et hullemat madalseisu enam ei tule. Eks neid juhtub Eestis ka.

Vaatasime “5 sentmeetrit sekundis”, mis oli ka teistmoodi kui ma ootasin, aga väga huvitav, omamoodi, filosoofiline ja ilus. Lugesin Sandman’I ka lõpuni.

Täna (pühapäeval) käisime ujumas. Hästi väike ja tihe ujula on. Ühes ruumis 5 rada, beebide bassein, lastebassein ja toru.Vees on kloori vähem kui Eestis. Pilet on 3.20 eurot. Aurusaun on jumalik. Saun on ka päris äge, kiviistmed on. Talisuplust saab ka teha.

Suht mõnus oli ujuda. Vahepeal tekkis väike võistlusmoment ühe poisiga, siis sai mõnusalt ujutud ikka.

Hiljem kodus vaatasime House’I esimese hooaja lõpuni.

Citymarket on pühapäeviti kinni. Väga sürr. Seal on nii kirjas: 9-21 9-18 (12-21). Mis need sulud peaks tähendama? Et mõnikord on lahti?

Aa, ja meil vist ongi koristaja. See reede oli ka prügi ära viidud ja mitte ainult. Ta oli isegi asju ümberpaigutanud, et kenam oleks või midagi. Mis neil viga on? Millised inimesed tahavad, et nende korteris koristaja käiks? Uskumatu.

Pole aimugi, mis me järgmine nädal õpime. See Jannnnnne on ikka imelik mees. Eks näis mis saab.

Tahaks kassipoega. Aga ma tahan alati kassipoega. Nad on nii armsad.

Veebruari viimane nädal on neil vaheaeg. Mõtlesime, et teeme koomiksi siis, et punkti saada.

Siin on vahepeal täitsa kena. Olge siis tublid. Eks ma proovin ka olla.

3 kommentaari:

Mirju ütles ...

Nii tore on sinust ja su tegemistest vahepeal ikka midagi kuulda :)
Loodan, et negatiivsed emotsioonid kaua ei püsi ja sa seal kaugel ikka hakkama saad.

Mirju *igatseb ja kallistab*

Dani ütles ...

(Paani labürint oli see vist eesti keeles)

Vaata, et sa ikka hästi hakkama saad ja puha:)

kv ütles ...

OI kallis musirull, tead, kõik juhtub põhjusega. isegi minu tuulerõuged.
Tartu elu on rahulikum kui iial varem (gen on kinni), eile käisime Tultsiga illukas pastlaid kulutamas. kulusid küll.
Püüan Tuija eest hoolt kanda. ta on siin ikka suht üksildane. Laupäeval viin ta Festa do Brazil ilie ja annan nuusutada joomisurgaste lõhnu, et ikka tartust õige ettekujutus jääks.
Jaan ja Patrik on nagu õli ja vesi. kõrvuti võivad olla aga läbi ei saa. mingi pinge on koguaeg. peaks vist igaksjuhuks telgi soome kaasa võtma :)
üLDSE.. see soome sõit tekitab nii palju elevust, nagu, mida ma kaasa võtan ja kuidas mu vaimne tervis vastu peab.. ja kuidas rahadega välja tuleb. palju teil nädalas raha kulus? noh nii umbes...

tahaks midagi radikaalset teha

Ma olen rõõmus, et sa oled mu sõber.