See on ametlikult kõige kohutavam talv, mis mul olnud on.

Ja ometigi on kõik nii hästi läinud.

Aga ma tunnen ennast kohutavalt. Hullemini kui kohutavalt.

Ja kõik inimesed käituvad nii rõvedalt. Kuigi nad käituvad nagu tavaliselt. Aga praegu on selline tunne nagu kuulaks seda jubedat penoplasti heli, kui ma neid jälgin. Ma olen oma tolerantsuse kilbi kaotanud... Varsti saab minust Acre. Ehk nii hulluks ikka ei lähe. Aga siiski.. Ilmselt hakkan ma õelutsema ja kõiki vihkama. Shit. No vähemalt kunagi tuleb kevad.
Ma ise käitun ka jubedalt. Te muudate mind oma jubedusega jubedaks. Tahan ilusate inimeste juurde.

(Nad peavad ju kuskil olema???!!)))