Vahel peab olema õnnetu, et olla rõõmus. Või noh, peaaegu alati. Vanasti küll kestis see pikemalt. Aga ega ma ei kaeba. Ma olen liiga defineerimata jälle. See kõlab pisut pahasti, aga minapilt on tegelikult väga vajalik. Muidu muutub kõik liiga segaseks (ja asjad on juba liigagi segased). Ma pean selle sulgude kommentaariga silmas minu üleüldist hämmeldust selle suhtes kuidas maailm toimib. Muidugi juhtub see ainult siis kui ma peatun, et selle üle järgi mõelda.
Ma olen ikka liiga ebakindel vahel. Ei tasu nii vastuvõtlik olla asjadele. Kuigi ma tahan ikkagi parem olla, aga seda siis kui mul jälle energiat on. Praegu on aeg lihtsalt chillida vms.
Jaa. Puud on punased ja ... Inimesed joovad esmaspäeva õhtuti. Söövad õunu vahetunnis. On üksikud. Käivad sõpradega väljas. Mina ka.
Täna käisin ujumas. Pärast sõin shokolaadi *facepalm*.
Rollimäng tekitab sõltuvust :). YAY!!!! ENTERTAINMENT!!
Nüüd saab minut üks neist saikodest keda tegelikult olemas ei ole, kes päris elust võõranduvad ja ainult läbi rollika elavad.
Tundub, et mul ei õnnestu kellegi uuega Tlnas kohtuda, aga see ei segaks mind üldse, kui ma ainult HZM-ga hängiks ja foorumirahvaga. The first are the dearest people to me in the world and the second are just fun arn weird.
Aga ikkagi oleks tore... Näha Jannet. Või Sveni. Või Marchesat. Või... Anyone.
Ah ma enam ei viitsi. Mõni päev jälle.
Bonne nuit!