Mõtlesin siin et... Tahaks...
Hmm.
Noh. Ei tea.. Aga mõnikord nagu tahaks...Samas vist ikka mitte...
Noh et tahaks nagu...Kedagi päriselt omale. .. Aga selleni on vast aega.. Elu on alles ees. Praegu ei tasu veel asju tõsiselt võtta. Või noh, üldse ei tasuks asju tõsiselt võtta, elu on lihtsalt.. sõit karusellil...
Aga mõnikord tahaks seda kindlust ja noh.. Teada, et minust hoolitakse ja nii... Aga pole viga, ehk leian ma kunagi kellegi sellise..
Kes mulle oma südame, mõistuse ja hinge kingib..
Võib-olla....
Aga praegu.... Loodan, et ma liiga palju haiget ei saa.
Aga põrgusse kah. Elame olevikus janiiedasi. Peaks kooliga mässama veits, aga ma olen ala-motiveeritud.
Pealegi nagu ma ütlesin, ei tasu asju tõsiselt võtta.
Ohjah.
Hmm. Peaks vist mingeid vitamiine vms sööma. See on juba liig. Liiga palju depressiooni.
Ja hambaarst kuluks ka ära.
Ja nüüd ma lähen bussile ja koju ja siis kooli ja teen ka vahelduseks midagi..

Ninasarvik, kus sa oled!

(Nägin unes kilpkonna, jube nunnu oli!)