Once upon a time

Rütm.
Tuhat liibuvat keha üksteise vastas.
Tuhat hinge üheks põimund’.
Tuhat häält karjumas üht.
Rütm.
Viib sind edasi.
Teine reaalsus
Teine ilm.
Teine mõistus,
Teised inimesed.
Rütm.
Võtab sind ja veel
999 hinge.
Laenab kolmeks minutiks..
Üheks õhtuks..
Terveks eluks...
Ja sel korral on vooluga kaasaminek
hingematvalt hea.
Tunne rütmi.
Kumedat heli
Sinu südame rütmi.
Ja tuhat hinge saavad üheks.
Rütmiks.


Neetult sitt on olla. Miks? Ei tea. No tean.. Aga ei tea ka.
Lihtsalt mingi madalseis veits jälle. Olen viimased päevad põhimõtteliselt lihtsalt mööda vedelenud. Alguses oli tore küll jah.. Aga nüüd on nagu.. Igav. Kõik on nii tuim ja veniv ja ahistav ja kõige hullem on see, et mul pole mingit isu midagi teha. Peale selle kerge ärevuse, mis mul alati on. Ma pole kurb ega midagi ja naeratan ja naudin kodu ja kõik.... Aga tüdinud olen ... Tüdinud oma elust ja sõpradest ja probleemidest ja maailmast.
Mul on tunne, et lõikasin endale kallid inimesed oma elust ära ja kui nad mulle enam kallid polnud kaotasin ka osa endast. Sest midagi on kindlasti puudu.
Teate, Pod aitab. Tõsiselt. Pole midagi paremat kui palju bassi ja rokki.... Tunnen juba palju rohkem optimismi. Elagu POD!
Ma olen liiga tühi. Pean end täitma uuesti. Teistest ja maailmast ja endast. Et saaksin jälle teistele ja maailmale midagi tagasi anda.
Selleks oleks vaja... Ma ei tea mida täpselt.
Esiteks.. Minna Tartusse, maalida. Teiseks.. näha kedagii väga toredat, näiteks minna tallinna. Kolmandaks.. tutvuda uute inimestega, kasvõi põgusalt (larp?). Neljandaks.. teha ühel päeva kõike mida pähe tuleb, Curu soovitas. Kõlab põnevalt.
Aga. Siin saan ma multikaid vaadata.
Yes, It's a lame excuse, I know.
Ohhh... Ok, the Avatar must wait I guess.
Igastahes pean ma midagi tegema. See lämmatab mind.
Praegune hetk.
Homme on.. Kolmapäev.....Hmm. Sobib. Tartu, siit ma tulen.
Oh kuidas mulle meeldiks rohkem lause Maailm siit ma tulen. See peab ootama. Aga mitte kaua.
Varsti lähen ma nii segi et riigipiirid mind ei peata.

Voodoo people.

Watch out.

Their in your ear. And comeing closer.


Btw. Comment. Siis on mul huvitavam.

Päike. Rohi. Taevas.

Suvi. Kodu.
Käisin lendasin täna. Suht tore oli.

Tore on olla. Eemaldasin end vist kõigest, mis mulle muret võiks teha ja alustasin uuesti. Ei tea, kas see on hea või halb... Aga mul on suhteliselt ükskõik...
Three Days Grace on hea bänd.

Huvitav kas normaalsed inimesed tunnevad end nii? See on omamoodi hea, aga tundub kuidagi vale. Ma oleks pigem mina ise, kui normaalne.

Red Hot Chili Peppers on ka hea.

Ja raamatud. Eriti Hobb. Gaiman ka.
Anansi, jaa...

Torukübarad.
Love them.
Leidsin Vidocq. Mmhmh. Hea. Ja üks selline fil, Scanner Darkly, Dicki raamatu järgi. Ka hea, huvitavalt tehtud.

Aa, Riia on ka kena.

Kas see on mõtetu postitus või mis??

*sisesta lause, mida ma tahaksin öelda*