....

Jah, ma just postitasin, aga tekkis isu veel üht-teist öelda. Lugesin siin vanu postusi ja.. Ei teagi..Lihtsalt tulid mõned mõtted.
Näiteks, ma pole vist rääkinud, et mu õde Tiina sai 29. augustil tütre Ronja, kes on väga armas, õrn ja karvane :P. Ja ta on imeilus ja ma loodan, et temast tuleb hea inimene..ja üritan sellesse ka panustada veidike.
Mis tähendab, et ma ei vihkagi väikseid lapsi enam nii väga kui vanasti. Kuigi mingid 3-5 aastased on muidugi teine asi kui beebid..
Ja siis paljud vanad postitused olid sellised veidi kurvad ja segased. Aga ei olegi nende seletuseks midagi öelda..Oli selline aeg lihtsalt.
Praegu hakkab varsti Saksa keel. Ma ei taha sinna minna. Sest. Lihtsalt..
Täna pole eriti hea päev olnud.. Üldse kohe mitte...
Aga tuleb see lihtsalt üle elada vast..Äkki homme on parem.. võib-olla... näen kedagi toredat või midagi...
(see klaviatuur on ilgelt räpane btw)
Fyd ei toimu ja Elesgali ka mitte. Nii et pole eriti ühtegi mängu mida oodata või kuhu minna. Omamoodi hea, kuna mul oligi sellest veidi kopp ees.
Samas Fy tegelast oleks tahtnud mängida. Olla hull, vägivaldne ja lõbutseda.
Varsti on Toompeal Birma toetuseks protest..Mul on kahju et mind seal pole. Aga täna on lihtsalt selline päev olnud....
Eile õhtul..Kui ma läksin raudteejaamast koju mõtlsin ma üksildusest..Ja see oli päris huvitav. Aga ma ei suuda vist oma mõttekäiku taasluua.. Üldiselt..Inimesed on alati üksi.. Aga saab olla üksi ka koos olles..Ja siis sa nagu unustad selle üksilduse mõneks ajaks.. Kuid.. Mingil tasemel on võimalik olla ka mitte-üksi..aga tavaliselt me ei julge sinna minna..või ei oska. kuid rohkem siiski ei julge. Kuid see on ka see mis paneb meid elama.. tahe olla mitte-üksi.. olla koos ühe kindla inimesega või mitmekümnega..või tunda sidet looduse või mõne muu elusolendiga..või vaadata silma igale võõrale, kes sulle tänaval vastu tuleb, et korraks tunda seda sädet.. või reisida maailmas ja olla ühendatud kõigega..või minevikuga..mõne hoonega..mõne ideega...ja mõned inimesed panevad end üksildust unustama rääkides palju-palju, mõned lugedes/kuulates teiste mõtteid..või kuulates muusikat..või vaikust..või lihtsalt mitte mõeldes vaid tehes midagi.. ja näiteid on igasuguseid..
Ja liikumapanevaim jõud maailmas on üksildus. Ning see on ka üks asi mis meil kõigil on ühine...
Kuigi...Ma arvan ja loodan, et maailmas on käputäis inimesi, kes ei ole üksi. Kunagi (kui veab) jõuame ka meie kõik nii kaugele..
veidi kobamisi kirja pandud..pole päris selgelt sõnastanud seda mõtet endale.. te ei pea nõustuma või midagi.. ega vastu vaidlema...lihtsalt.. see oli üks mõte, mis mul oli..ja tahtsin selle jädvustada, juhuks kui kunagi on vaja..

Sellised mõtted siis...

...

//kui kedagi huvitab, siis te võite nüüd kommenteerida ilma et te sisse peaks logima vms. Nii et..tehke seda..
Olen seda mingis 6-s kohas näinud juba nii et mõtlesin, et võiks ju kah..

1. Kas sa said nime kellegi järgi?
Minu teada mitte

2. Millal viimati nutsid?
See oli vist mõned nädalad tagasi kui ma Fools Errandit lugesin ja see oli nii kurb.

3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Ei.

4. Mis on su lemmik lõunasöök?
Ei taha hetkel toidust mõelda, vastan kunagi hiljem..

5. Kas sul on lapsi?
........ei..

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
Oleneb. Esmapilgul arvaksin, et ta on mingi ülbe egotsentriline mõrd, aga kui paremini tundma õpiks siis meeldiks küll (eeldusel, et ma temaga suhtlema hakkaks pärast esmamuljet). Aeg-ajalt käiksin tõsiselt pinda endale. Aga siis tuleb lihtsalt teiste inimestega suhelda.

7. Kas oled tihti sarkastiline?
Ei. Peamiselt kas otsekoheselt õel..või lihtsalt valestimõistetud.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
Ei, aga poolel perekonnal on ja mul taheti ka kunagi.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Vabalt.

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
...I'm not even going to answer that...

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Jup.

12. Kas pead end tugevaks?
Vaimselt..hmm, mitte just tugevaks, aga paindlikuks ja kiiresti paranevaks. Füüsiliselt ma arvan, et piisavalt.

13. Milline on su lemmikjäätis?
Vanilje-iiris/piparmünt-shokolaad.

14. Mida märkad inimese juures esimesena?
Nägu, silmi, juukseid, käsi.

15. Roosa või punane?
Punane.

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
Ei teagi.. Paljud asjad võiks teisiti olla veidi, aga siis poleks ma enam mina. Näiteks ma võiks vähem püsimatu olla, aga siis ma oleks juba hoopis keegi teine..
Võib-olla vastuolulisus. Või see, et ma ei mõista inimesi eriti..aga nii on see vist kõigiga..

17. Mida igatsed kõige rohkem?
Midagi ei igatse. Minevikust vähemalt mitte. Tulevikult ootan nii mõndagi.

18. Kas loodad, et keegi selle ankeedi küsimustele enda blogis vastab?
Ei huvita eriti.

19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?
Valged sokid ja pükse pole, on must seelik.

20. Mida viimati sõid?
Jääteed, saiakesi (kuigi nad on saatanast, aga noh..), shokolaadi. Väga ebatervislik..Aga....

21. Mida hetkel kuulad?
Midagi. Vaikust. Arvuti suminat.

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Tumepunane oleks kena..Aga kui võtta olemuse järgi, siis selline tume oranzikas-punane-pruun.

23. Lemmiklõhn?
blaah... Vee lõhn..st. vihma, mere jne jne.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
Ühe isa sõbraga. Don't ask.

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Midaiganes.
Ok, jalgpall, kui nad üksteisele jalga taha panevad ja nii.

26. Su juuksevärv?
Mingi pruun-blond.

27. Su silmade värv?
Hallid.

28. Kas kannad kontaktläätseid?
Ei.

29. Lemmiktoit?
vt küsimus nr 4.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
Oleneb tujust.

31. Mis filmi viimati vaatasid?
See oli päääris ammu... Ei mäletagi.

32. Mis värvi särki hetkel kannad?
Mingi helepruun mustritega ja teine on must.

33. Suvi või talv?
Kevad.

34. Kallistused või suudlused?
Võtaks küll mõne.

35. Lemmikmagustoit?
Vt. küsimus nr 4 ja 29.

36. Mis raamatut hetkel loed?
Loen tavaliselt umbes 5 raamatut korraga.. Hetkel kõige aktiivsemalt loen Wheel of time, Veronika decides to die ja mingid erialakirjandusvärgid, ei viitsi rääkida sellest..

37. Mida su hiirematt kujutab?
Mis mõttes minu ? Ma ei oma isiklikku arvutit rääkimata hiirematist..

38. Mida viimati telekast vaatasid?
Pole telekat vaadanud umbes kuu aega vähemalt (kui mitte arvestada seda mingit soome või vene värki Tarus või mõned jupid mis möödaminnes Auras on nähtud).

39. Lemmikheli?
Oleneb.. Mere hääl on ilus. Ja metsas vaikust kuulata ka (sest see pole täiesti vaikus)..Puude kohin.. Lume krudisemine... Mõne inimese hääl...jne.

40. Rolling Stones või The Beatles?
.....ei..oska..vastata.....

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Prantsusmaa.

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
Oskan joonistada vist.. Aga midagi väga vapustavat teha ei oska. Võib-olla veel avastan elu jooksul oma ande.

43. Kus sa sündisid?
Rakveres (kuigi ma ei välista, et ma polregi sündinud vaid tulnukad tegid mu tehislikult vms, sest ma ei mäleta oma sündi(mis pole küll suur üllatus, aga..))

44. Kui palju kommentaare sissekandele ootad?
0. Aga tegelt oleks äge kui keegi midagi ütleks...Aga ei oota tõesti.

45. Kes kõige tõenäolisemalt kommenteerib?
Umm...Mitte keegi. Äkki Melian. Ta on paar korda midagi öelnud. Naah, vaevalt küll.

Noh, oli siis huvitav? Saite midagi uut teada? Didn't think so..

-

Tuleb väga selgelt meelde see suvi kui olin pärnus ja jalutasin rannal, kuni jõudsin muulini. Noh..muul oli nagu muul ikka.. ja seal lõpus oli mingi väike..julla..tornike vms. kivid olid nii sinka-vonka..eriti selgelt ei näinud kui hästi käidav ja nii.. tundus täitsa normaalse pikkusega. Hakkasin minema. Miks, pole aimugi. Aga kui ma kõndisin, mõtlesin ja keskendusin ma vaid kividele, järgmisele sammule.. Mõnes kohas pidi tegema pikki hüppeid..või võtma riske.. ja tee osutus oodatust palju pikemaks loomulikult. oli veidi keeruline, aga ka hea, sest see oli nii fokusseeritud tegevus ja iga edukas samm või hea suur ja lame kivi tõi rõõmu. ja lõpuks jõudsin ma siis sinna lõppu..aga mingit võidurõõmu polnud, pigem nukrus, et see teekond otsa sai..

Alleria sanoo

Haa. Vot seda mu web messenger mulle ütleb..sest see on soomekeelne mingil salapärasel põhjusel.
Kuulan Genticorumi, aga rohkem nii taustaks, sest vaikus oleks liiga kurb.
Nii. Ma tean, et ma olen tahtnud blogi kirjutada juba ammu, aga miks? Pole aimugi.
Üks päev kummitas see lugu: (video on mingi suvaline)
Ei tea miks. Üks rida sellest vist seostus kuidagi..minuga..või ma ei tea. Suht depressiivne lugu muidu.
Aa, jaa, ma olen väga õnnelik :).
Lihtsalt..niisama..ja see on hea hea tunne :).
Woot! Happiness!
Ja sügis on ka ilus, kohati. Näiteks eile ja üleeile olid nii ilusad päiksepaistelised ilmad...Hullult kena..Oranzid lehed vastu sinitaevast..või kollased lehed tuulekeerises ja mina nende keskel. Chill.
Samas. See jube külmik on endiselt mu korteris. Ok, tegelt see pole üldse oluline ja mul on suht ükskõik.
Läti-reis jääb vist ära kuna Galal ja Sillul on liiga palju õppida.
Samas Mirju tuleb millalgi külla, mis on positiivne :).

Mul tuli just meelde kui palju asju mul teha on o_o.

Aga see pole oluline tegelt. Oluline on olla õnnelik.
Mmmhmh.
Elagu egoistid....

Või noh... Eriti tore on ju õnnelik nii, et sa teed teisi ka õnnelikuks, eks?

Mulle meeldib elu. see on nii huvitav.
igasuguseid ootamatuid asju juhtub...
Sellepärast ei tohikski kunagi meelt heita..sest tulevikku me ei näe (või mina vähemalt mitte, mõni vb näeb ka).

Black fox on hea, seda saab lõputult kuulata, nice..

Kuna mul pole siia vist muud kirjutada siis... tõmbame otsad kokku. Ainus põhjus miks ma kirjutasin oligi vist, et öelda, et ma olen õnnelik.
Olge teie ka. (St. maailm)

Vihmapilved ja kollased lehed..

Sügis...Vaieldamatult sügis, kuigi kalender nii veel ei väida.
Inimesed on nagu ikka..ehk veidi nukramad kui muidu. Olen koolis (nagu ikka) ja mõtlesin, et kirjutaks veidi (lugesin Oti blogi jälle..deem, see on liiga hea, lugege kindlasti (kui keegi seda blogi loeb)). Hetkel on siin ainult üks inimene veel.. aga küll neid tuleb veel.. Päikesest on kahju..sellest, et teda pole..
Õhtud on täidetud peamiselt väsimuse ja tühjusega..Lihtsalt energiat ei ole..
Aga üldiselt ei oska elurütmi kuidagi iseloomustada..Ehk siis väsimusega..Selline sügisene melanhoolia..Ei jaksa olla ei kurb ega õnnelik. Lihtsalt olen. Kuigi tahaks elada.
Aga tahtmisest on vähe..vaja on pidevat pingutust.. Näiteks, et olla vabam.. Ma olen kindlasti palju vabam kui olin mõned aastad tagasi.. aga tahan veel!
Ja lugege Dali "Geeniuse päevik"-ut. Väga väga hea.
Joke on esimesel kursusel siin.. Rääkisin temaga natuke..Või täitsa palju. Ta käis ühel matkal. Kandis mu kotti. Tundub tore. Kuigi muidu on I kursus veidi veider... Aga mis seal ikka. Ongi hea. Kuigi eriti suhelnud pole nendega, ilmselt peamiselt sellepärast, et pole suitsetajate ringis :P. Noh, see-eest ei haise ma nii haigelt kui nemad.
Mulle ei meeldi sügis.
Talv on veel hullem. Aga sügis on ka halb.
Kõik on nii..masendav... Või on asi vaid minus.
Kuigi Silluga Toomel kiikuda oli küll seff. Peaks seda kordama.
Ilmselgelt täna siit mingit asjalikku teksti küll ei tule.

Ohjah.

No proovida võib ikka.
Näiteks.. Kui mõtekaks lugeda mu tundeid..Hmm.. Kohe räägime neist..
Olen vabanenud päris paljudest halbadest asjadest.. Halbadest mälestustest.. Ja ma juba peaaegu, et ei vihkagi kedagi.. Ainult väääga tsipuke on veel selliseid negatiivseid tundeid. Tunnetest vabanemine on üllatavalt lihtne. Palju lihtsam kui nende allasurumine (ja sel juhul teevad nad ootamatuid külastusi aeg-ajalt). Tundub, et positiivseid juurde leida on keerulisem ja siis on selline tühi moment praegu...
Aga ma ei kurda, elu tõotab ülesmäge minna (samas, ülesmäge on raskem, aga seeeest rõõmsam :)).
Täna on hea päev...
Ma vist ei jää ikkagi kooli... Toomemägi kõlab ahvatlevalt.
Umm. Näeme millalgi. Võtke ühendust.

Muusika ja unistused

Kõigepealt muusika.
Käisin Folgil. Muusika oli hea.
Lemmik oli Genticorum, kelle tegemisi ma ka edaspidi kavatsen jälgida. Nad on ikka jubepalju reisinud ja reisivad ka edaspidi, aga sellegipoolest on väga avatud ja sõbralikud ja jutukad. Pole aimugi kuidas nad seda suudavad. Ilmselt on tore kui sul on sõpru üle maailma.. Tahaks ka nii elada. Ilus. Imeline.
Ühesõnaga... Ostsime õega kahepeale kaks nende plaati. Üldiselt naeratasin ma terve festivali igast suvalistel hetkedel sest mul tulid nad jälle meelde :). Nad andsid kolm kontserti, aga ühega juhtus nii, et oli jube ilm ja halb reklaam ja ilmselt ei tulnud ka kõrge hind ega kurjad turvamehed kasuks.. Kokkuvõttes olime me Anuga ainsad kes seal olid. Ooh, kui imelik oli.. Aga ei kahetse üldse :). Kui kolm toredat meest kes mängivad head muusikat ikka sulle laule pühendavad ja ainult sinule muusikat mängivad ja naeratavad siis ..ohjah :). Ja üks neist laevas mulle oma fliisi, sest ma olin nii läbivettinud :). Ja nad on nii armsad ja lõbusad ja tegid palju nalja ja üldse.. Jube toredad. Rääkisime nendega veel vahepeal ja värki.. Ja hiljem järgmistel päevadel kuskil tänaval vms kohtudes nad ikka vahetasid ka paar sõna meiega :). Like.. how sweet can you be? Ja muusika on hea ja prantsuse keel ilus :). Loodan, et näen neid veel kunagi.. Eks ikka. Pole üldse võimatu.
Nooh, edasi siis ... Ma muutun alati bloge lugedes ja nii väga selliseks.. Ma ei teagi.. Väga pehmeks.. Sirvisin igastages Genticorumi festivale jne.. Ja see, et nad nii palju inimesi kohtavad ja kohti.. See on lihtsalt.. Teate nii valus igatsus. Ma nii tahaks seda... Ja sattusin veel ühte tüdruku kodulehte vaatama, ka muusik, 19. Ja ta on juba mitu aastat mööda maailma tuuritanud... Ma ei tea miks aga see on nii ..võluv, see... saate aru.. festivalid, muusika, magamiskotid, võõrad kohad..rongijaamad... uued tuttavad, muusikud kunstnikud... See on.. Teadmatus, hetk, elu, ilu.. See on unenäos elamine. See on.... Aga miks pingutada.. Te kas teate seda tunnet või ei.. Ei teagi kumba loota, see on ühtaegu valus aga ka kaunis.

Ja.. Siinkohal tänaksin Riionid ja tema blogi, mis mind alati kas mõtlema või naeratama paneb. Või samamoodi igatsema.. Sul on ilusad mõtted.

Mõnikord.. Kui elada..lihtsalt.. mõtlemata, noh.. Seda on raske kirjeldada. Kui ma elan, kiiresti ja väsitavalt ja palju seltsides või nii, siis ma ei jõua mõelda. Mul on selleks üksi vaja olla. Kuigi viimasel ajal ma olengi üksi koguaeg. Aga miski summutab mu mõtteid pidevalt. Mul on pidev näriv tunne nagu mul oleks vaja asju läbi mõelda, aga .. Ei teagi. Midagi igastahes on..
Ja olen sel suvel mitu korda kogenud ka selgushetki. Omamoodi kirgastumist. Nähes maailma selgemalt.. Peamiselt seisneb see selles, et ma tajun väga selgelt kui väga ma ikka armastan oma sõpru. Ma tahaks seda neile kuidagi näidata. Ma arvan, et leian mõne viisi kuidas..
Armastage oma lähedasi ja näidake neile seda, ärge öelge vaid näidake. Ja armastage maailma. Armastage kõiki ja kõike, ning eelkõige armastage iseend, sest ainult nii saate seda ka teistele jagada. Ja ärge kellelgi laske seda ära võtta. Armastuse allikas ei kustu iialgi. Mõnikord on seda võib-olla vaja veidi hoida, kuid.. Ta taastub. Ta tuleb alati uuesti. Kuniks on elu...

Või nii me loodame.

Armastage. See on ainus mis meil on. Armastus.

Oh those midnight posts...

Miks ma kirjutan alati südaöösel? Ju mul on siis palju aega. Ma pole vist maininud, et kaks mu õdedest saavad lapse :). Tore.
Igastahes... Mõtlesin üks päev, et huvitav kas teiste inimeste mõtlemine käib samamoodi nagu minu oma...Võib-olla... Endiselt igatsen ja põlastan inimeste seltsi samaaegselt.
Ehh....
Keskendun praegu sisemise rahu leidmisele. Mida muud mul ikka teha on. Vabaneda häbist ja kahetsusest ja valust. Vaikselt edeneb ka.
Ja kui sa järgid oma südamesoovi siis toetab sind terve Universum.. Ma ei tea kas ma usun seda, aga.. Ma unus endasse ja oma unistustesse. Ja ma ei loobu oma naiivsusest ja unistustest ja igavesest otsingust sinisema taeva järgi. Ja ma tunnen kaasa inimestele, kes seisavad elu lävepakul ja heidavad päikese kõrvale kui lapseliku naiivsuse. Mina tahan seda päikest ja taevast ja maailma. Ja käigu kuradile kõik kes arvavad et ma ei leia seda iialgi! Otsimisega saavutan ma ikkagi rohkem kui teie iial suudate!

Ride on my gallant huntsmen!
When must I come again?
For you should never want for a fox
to chase all over the glen.
And when your need is greatest
just call my upon my name.
And I will come and you shall have
the best of sport and game.

"Black fox" Heather Dale

Niiice : ).

Käisin Pärnus. Sadas peamiselt. Vaatasin neid dok filme päris palju... Need olid imehead. Poleks varem uskunud. Need polnud üldse nii tüütud ja kuivad kui ootasin. Need rääkisid elust endast, väikestest asjadest, mis moodustavad igapäeva elu.. Aga need olid omamoodi võõrad, nii et polnud igav ja samas nii tuttavad, et polnud liiga võõrik... Mõned olid väga armsad..Mõned kurvad ja mõtlemapanevad... Andis rohkem aimu kui suur ja kirju on maailm... Kuigi see tekitab minus alati sellise veidra jõuetustunde.. Nii palju on valesti, tahaks midagi muuta.. Muidugi kõik algab endast..Oma lähedastest, oma maast.. Aga ikkagi tahaks teha midagi suurt ja tähendusrikast..

Tuli praegu meelde kui me Mirjuga käisime talvel vanalinnas ringi ja kirjutasime lume sisse asju Final Fantasyst :P. See oli armas... Ja kõik need ilusad ja armsad hetked Hannaga..Nii palju olulist ununeb. Jama.

Mul on tunne nagu tahaks või peaks midagi ütlema, aga sõnad ei taha end ilmutada praegu... Eks siis hiljem. Praegu kajavad laulud mu peas juba vastu, väsimusest on aju mõttetööd vähendanud...
eks siis magama.

Taevas on palju tähti. Palju palju... Aga me ei näe neid.... Ja kui näeme siis me ei vaata.
Palun palun, süda mõistus hing, ära unusta tähti vaadata, otsida, iialgi!