teisipäev, 6. september 2011

Bussimomendid

Kirjutaks haikudena, aga ma pole kahjuks nii osav.

Olin bussis. Tuli sisse kena poiss. Nägi selline folk-hipi välja ja väga stiilne. See oli iseenesest juba päris hea. Maha ta ei istunud, hoopis seisis ja võttis oma armsast kotist välja Akadeemia. Avaldas muljet.

Sõitsin Nõmme poole. Bussi tuli üks ilus pikkade juustega tüüp. Mul oli hea tuju ja ta oli tore, pilgud kohtusid ja naeratasime samal ajal. Pärast ta läks Tehnikaülikooli juures maha.

Tulin trammi ja märkasin Aapot, aga tema mind ei näinud. Ma ei tahtnud jõllitada niisiis teesklesin ka, et ei näe teda, kuni ta mind märkas. Siis tegin seda "oi sina ka siin" asja.

Täna olid bussis kaks koera. Ilusad koerad olid. Targad. Jalutasid pimedaid.

Tihti ma istun bussis või pigem trammis ja ma vaatan kedagi, kes enamasti on lihtsalt huvitav, mõnikord ilus. Ja ma vaatn neid ja kõike nende juures.. Nende huulte kuju ja seda väikest kortsu silmade vahel ja seda kuidas valgus langeb nende juustele ning veel miljonit asja. Tahaks neid maalida, aga ikka ma mõtlen, et jah, eks järgmine kord kui nii on, siis küsin.
Õnneks on mul nüüd koolis üks neiu, keda ma tahan maalida. Saab küsimiseks hoogu võtta.

Mulle meeldivad tühjad bussid. Nad on hästi unised ja oma universumi moodi. Trammidesse samas nagu jääb alati midagi, mulle tundub... Ehk on asi selles, et bussid vahel tuhisevad peatustest mööda, trammid mitte.

Varem ma seda ei märganud, aga nüüd on bussid täis mudilasi. Neil on jube rasked kotid.
Ükskord oli üks poiss ära eksinud bussis, ju magas peatuse maha. Ta nuttis ja üks mees aitas teda ja see oli suht vinge (mitte see nuttev laps vaid ikka abistav tegu).

Martinil on üks hea lugu bussisaatjatest, jäätisest ja vanamehest. Küsige talt kui te teda näete.



Ma varsti kirjutan veel. Asjadest, mis on kogunenud. Neid on päris palju. Veider veider aeg oli. Kui asjad on lihtsalt on nad.. noh, lihtsad. Kuigi ma praegu veel mäletan, et tegelikult ei ole nii. Muidugi see kõige olulisem asi on ikkagi väga keeruline. See endiselt hämmastab mind kuidas ma samaaegselt/vaheldumisi olen jube küüniline ja naiivne. Noh, naiivne pole päris õige sõna. See on selline kaalutletud valik ikkagi. Olla naiivne ja uskuda headusesse.
Kohati väga keeruline valik.