.

Nii. Aega on vaid kolm minutit ja ma kasutan seda aega et öelda : laske oma sisemisel lapsel domineerida, nad teavad paremini.
Nähke ja kuulake rohkem, arvake vähem.
Naeratage iga päev vähemalt viis minutit, naermine on isegi parem.
Manipuleerige enda ajuga positiivses suunas, see on üsna lihtne ja väga tervislik.
Ärge virisege nii palju.
Nautige pühi.
Stress on nõme.
Kuigi natuke stressi kärab küll.
Tahaks langevarjuga hüpata.
Üldiselt on päris hästi.
Hea vaheaeg. Pole enam nii kurb.
ok, 20 sek

..just another day...

Ma tunnen end natuke... nagu.. Raske on seda seletada.
Vist uhkus annab tunda. Ja eneseväärikus. Mis ütlevad, et aitab küll nüüd sellest jamast. Sa ei ole nii hale ju. Ei. Sa oled intelligentne ja andekas naine. Ilusate silmadega. Unistuste ja kirega. Humaansete vaadetega ja armastusega. Nii et aitab nüüd küll. Tuleb ise ennast väärtustada, et teised seda teeks. Noh, ja kui nad pigem loobuvad minust, kui natuke pingutavad, siis polegi nad mind väärt. Vot.
Aga kas mina teid olen väärt?
Ehk ikka.
Mõnikord.

Eile oli väga veider päev. Millegi pärast meenusid mulle läbi aastate jubedamad hetked mu elust. See oli suht piinarikas. Siis mul õnnestus endale veelgi rohkem haiget teha sellega, et lootsin asju, mida niikuinii ei juhtu. No eks ma vist olengi selline. Pettun palju elus.. Aga elame edasi.
Ma arvan, et asi on hindamistes. Ma olen siis alati väga närviline ja iga väiksemgi halb asi viib tasakaalust välja. Oleks ju kena kui keegi toetaks siis veidi, aga ega vist nii palju ka ei saa tahta. Tuleb ikka ise hakkama saada. Noh, seda olen ma alati teadnud. Ennekõike ennast usaldada. Teised inimesed tulevad ja lähevad...tulevad ja lähevad...
Ilmselt see on mingi emo-rant siin. Ja midagi traagilist pole juhtunud, ma olen lihtsalt tsipuke pettunud inimestes.

I'll give you a winter prediction: It's gonna be cold, it's gonna be grey, and it's gonna last for the rest of your life. (Phil "Groundhog day")

Roger Waters - Lost Boys Calling

Tegelikult elu pole nii hull. Mõnikord on täitsa tore.
: )

See on ametlikult kõige kohutavam talv, mis mul olnud on.

Ja ometigi on kõik nii hästi läinud.

Aga ma tunnen ennast kohutavalt. Hullemini kui kohutavalt.

Ja kõik inimesed käituvad nii rõvedalt. Kuigi nad käituvad nagu tavaliselt. Aga praegu on selline tunne nagu kuulaks seda jubedat penoplasti heli, kui ma neid jälgin. Ma olen oma tolerantsuse kilbi kaotanud... Varsti saab minust Acre. Ehk nii hulluks ikka ei lähe. Aga siiski.. Ilmselt hakkan ma õelutsema ja kõiki vihkama. Shit. No vähemalt kunagi tuleb kevad.
Ma ise käitun ka jubedalt. Te muudate mind oma jubedusega jubedaks. Tahan ilusate inimeste juurde.

(Nad peavad ju kuskil olema???!!)))

miks kõik inimesed nii vastikud on? (mina ka)

Pluss poole pealt: lammutasin pesumasinat, leidsin kaotatud raha, sõin, olin rõõmus. Nüüd tahan TsinkPlekkPange, McDonaldsisse (blasphemy, I know) ja ujuma. Kellegi heaga. Kurat, selliseid pole! Te kõik olete halvad!!!
Ma ei armasta teid enam.




Ennast vist ka mitte...

Kurat.

Keepon dancing to Spoon's

The cuteness!!!!!