Mõtlesin siin et... Tahaks...
Hmm.
Noh. Ei tea.. Aga mõnikord nagu tahaks...Samas vist ikka mitte...
Noh et tahaks nagu...Kedagi päriselt omale. .. Aga selleni on vast aega.. Elu on alles ees. Praegu ei tasu veel asju tõsiselt võtta. Või noh, üldse ei tasuks asju tõsiselt võtta, elu on lihtsalt.. sõit karusellil...
Aga mõnikord tahaks seda kindlust ja noh.. Teada, et minust hoolitakse ja nii... Aga pole viga, ehk leian ma kunagi kellegi sellise..
Kes mulle oma südame, mõistuse ja hinge kingib..
Võib-olla....
Aga praegu.... Loodan, et ma liiga palju haiget ei saa.
Aga põrgusse kah. Elame olevikus janiiedasi. Peaks kooliga mässama veits, aga ma olen ala-motiveeritud.
Pealegi nagu ma ütlesin, ei tasu asju tõsiselt võtta.
Ohjah.
Hmm. Peaks vist mingeid vitamiine vms sööma. See on juba liig. Liiga palju depressiooni.
Ja hambaarst kuluks ka ära.
Ja nüüd ma lähen bussile ja koju ja siis kooli ja teen ka vahelduseks midagi..
Ninasarvik, kus sa oled!
(Nägin unes kilpkonna, jube nunnu oli!)
neljapäev, 29. november 2007
reede, 16. november 2007
Lihtsalt..olge õnnelikud
:)
:)
:D
Arvake kellel on hea tuju ? :D
Hee.
Mu kursusejuhataja võib teinekord ikka päris tore olla. Sain sellise positiivse energialaksu praegu. Nii hea on kellegagi arutada asju, mis väga paeluvad..Tahan veel. Ta rääkis bioväljadest ja Bachi õieteraapiast jms. Väga huvitav oli ja üldse just selline jama, mis mulle meeldib. Kõik see värk energiate klappimisest. Vilja on ikka väga inspireeriv mõnikord :p. Mõnus. :)
Pluss veel teine asi, mis mu südame alati põksuma paneb. Ei teagi kuidas seda nimetada, metafüüsika? Kõrgem matemaatika? No see oli tegelt rohkem keemia/füüsika, ehk siis üritasin ette kujutada millised molekulid ja aatomid ikkagi välja näevad.. Hullult ebamaine tunne tekiv kui kujutada seda kuidas kõik koosneb mingitest ilgelt väikestest asjadest, mis liiguvad ja mis koosnevad veel väiksematest asjadest ja mida hoiavad koos vaid laengud jne jne. Korraks tekkis isegi mõte kas ma valel alal pole... Aga ma ei viitsiks enne põnevaid asju nii palju kuiva matat tuupida. Agamuidu on füüsika huvitavad tahud ikka ülikõvad. Ilmselt seda inimesed tunnevadki, kui nad religioosset kogemust saavad...
Tahan rohkem aega või rohkem energiat. Just. Tahan aega iseendale ja energiat, et seda kasutada. Lihtsalt üksi olemine pole päris see. Kuigi mõnikord on parem olla pigem üksi kui koos kellegagi, kellega halb on. Mõnikord on inimesed nii väsitavalt negatiivset (siin haakub hästi see energiate teema... negatiivse energia lähedus pole eriti mõnus, või mis?).. Ja siis ei jaksa ise ka rõõmus olla. Veel vähem seda levitada. Teinekord jälle julmalt pingutan, et seda head energiat anda ja siis seda kas lihtsalt ei võeta vastu või ei oska ma seda õigesti anda, igastahes - pole mõju ja endal ka selline tühja käsna tunne.
Aga hetkel olen täis entusiasmi ja on reede ja ma lähen täna koju ja täna ei lase ma mitte kellelgi oma tuju rikkuda (nii et teie kõik väiksed tusatsejad, tõmmake uttu!). Vot nii.
Kuigi varsti on praktika nädal, mis saab ilmselt väike väljakutse olemas.. Pluss mingi sadamiljonit kooliasja mis teha, aga praegu ei huvitagi eriti. Ja kõik teised inimesed võivad ka põrgusse käia, mis mul teist ikka. Tunnen end üle pika aja niimoodi..Nii nagu kuskil eelmise kevade alguses. Hea on. Optimism omab. Ei tule minu energiat imema, vampiirid. Küll ma annan teile ise, kui nii küllastunud saan, et endale aitab. Praegu on seisund veel liiga habras.
Aga tunnen end hästi. Tunnen end jälle tervikuna. Kontakt taastatud :). Jep.. I'm the love of my life..
Aga kõik teie armsad kallid tupsununnud, kes te end nüüd hüljatuna tundsite, siis ärge muretsega, ma tegelikult armstan teid ka ja näitan seda nii palju kui jaksan. Ma ehk ei tee seda nii nagu teie teeksite, aga üritage mõista, et ma olen teist erinev ja miski, mis teile tegelikult midagi ei tähenda, tähendab mulle palju. Eks ma vaikselt õpin, mis teilegi oluline on.. Nii kuis jaksan. Võite mulle öelda ka teate ;). Aa, aga palun, armstage mind vastu ka. Ma ei suuda heategevusorganisatsioon olla, nagu ma olen avastanud. Näiteks... kallistused, kingitused ja sõnad sobivad kenasti.
Mmm.. seda ka, et olge rõõmsad, hoidke ja armastage asju, mis teil on ja ärge kardke (eelkõige siis ärge kardke tunda..ja ärge kardke teiste inimeste armastust vastu võtta).
Ma olen sõna armastus vist veidike liiga palju kasutanud juba :P. Aga praegu on lihtsalt selline tunne. Hea ju. Talvel juhtub seda nii harva. Liiga palju külmust ja surma ja tühjust. Samas ka seal on oma võlu... Lumi..lagendik, tähistaevas ja virmalised..Mm...unistus. Polegi juba ammu unistanud. Tere, unistused. Tore näha, et te, kullakesed, tagasi olete.
Peaks vist veel jälle vabandama ka kui ma teinekord liiga terav ja kuri olen. Juhtub. Mõnikord on kontroll liiga lõtv või midagi... Ma üritan teile nii vähe haiget teha kui saan... Mõnikord ronib küll selline õelus hinge, et tahaks tagasi teha, kui keegi on midagi halvasti öelnud või ütlemata jätnud... Mõnikord ma vist olen lihtsalt liiga õrnake.. Et kujutan olematuid deemoneid ja loodan liiga palju. Jah... Noh... Tegelt ma arvan, et ma pole üksinda. Me kõik tahame et meid armastataks (ja seda hästihästi palju). Selleks, et mina end piisavalt armastatuna tunneks on vist küll umbes väikeriigi elanikonna suurust jumaldajatehordi vaja.
Nonii. Seda vist tahtsingi öelda. Ega midagi uut pole, ma räägin seda sama asja lihtsalt uuesti ja uuesti. Ilmselt nii terve elu.
Aga jah.. Kallistused, musid ja suudlused teile (take your pick..).
//peaaegu unustasin: Samorost
:)
:D
Arvake kellel on hea tuju ? :D
Hee.
Mu kursusejuhataja võib teinekord ikka päris tore olla. Sain sellise positiivse energialaksu praegu. Nii hea on kellegagi arutada asju, mis väga paeluvad..Tahan veel. Ta rääkis bioväljadest ja Bachi õieteraapiast jms. Väga huvitav oli ja üldse just selline jama, mis mulle meeldib. Kõik see värk energiate klappimisest. Vilja on ikka väga inspireeriv mõnikord :p. Mõnus. :)
Pluss veel teine asi, mis mu südame alati põksuma paneb. Ei teagi kuidas seda nimetada, metafüüsika? Kõrgem matemaatika? No see oli tegelt rohkem keemia/füüsika, ehk siis üritasin ette kujutada millised molekulid ja aatomid ikkagi välja näevad.. Hullult ebamaine tunne tekiv kui kujutada seda kuidas kõik koosneb mingitest ilgelt väikestest asjadest, mis liiguvad ja mis koosnevad veel väiksematest asjadest ja mida hoiavad koos vaid laengud jne jne. Korraks tekkis isegi mõte kas ma valel alal pole... Aga ma ei viitsiks enne põnevaid asju nii palju kuiva matat tuupida. Agamuidu on füüsika huvitavad tahud ikka ülikõvad. Ilmselt seda inimesed tunnevadki, kui nad religioosset kogemust saavad...
Tahan rohkem aega või rohkem energiat. Just. Tahan aega iseendale ja energiat, et seda kasutada. Lihtsalt üksi olemine pole päris see. Kuigi mõnikord on parem olla pigem üksi kui koos kellegagi, kellega halb on. Mõnikord on inimesed nii väsitavalt negatiivset (siin haakub hästi see energiate teema... negatiivse energia lähedus pole eriti mõnus, või mis?).. Ja siis ei jaksa ise ka rõõmus olla. Veel vähem seda levitada. Teinekord jälle julmalt pingutan, et seda head energiat anda ja siis seda kas lihtsalt ei võeta vastu või ei oska ma seda õigesti anda, igastahes - pole mõju ja endal ka selline tühja käsna tunne.
Aga hetkel olen täis entusiasmi ja on reede ja ma lähen täna koju ja täna ei lase ma mitte kellelgi oma tuju rikkuda (nii et teie kõik väiksed tusatsejad, tõmmake uttu!). Vot nii.
Kuigi varsti on praktika nädal, mis saab ilmselt väike väljakutse olemas.. Pluss mingi sadamiljonit kooliasja mis teha, aga praegu ei huvitagi eriti. Ja kõik teised inimesed võivad ka põrgusse käia, mis mul teist ikka. Tunnen end üle pika aja niimoodi..Nii nagu kuskil eelmise kevade alguses. Hea on. Optimism omab. Ei tule minu energiat imema, vampiirid. Küll ma annan teile ise, kui nii küllastunud saan, et endale aitab. Praegu on seisund veel liiga habras.
Aga tunnen end hästi. Tunnen end jälle tervikuna. Kontakt taastatud :). Jep.. I'm the love of my life..
Aga kõik teie armsad kallid tupsununnud, kes te end nüüd hüljatuna tundsite, siis ärge muretsega, ma tegelikult armstan teid ka ja näitan seda nii palju kui jaksan. Ma ehk ei tee seda nii nagu teie teeksite, aga üritage mõista, et ma olen teist erinev ja miski, mis teile tegelikult midagi ei tähenda, tähendab mulle palju. Eks ma vaikselt õpin, mis teilegi oluline on.. Nii kuis jaksan. Võite mulle öelda ka teate ;). Aa, aga palun, armstage mind vastu ka. Ma ei suuda heategevusorganisatsioon olla, nagu ma olen avastanud. Näiteks... kallistused, kingitused ja sõnad sobivad kenasti.
Mmm.. seda ka, et olge rõõmsad, hoidke ja armastage asju, mis teil on ja ärge kardke (eelkõige siis ärge kardke tunda..ja ärge kardke teiste inimeste armastust vastu võtta).
Ma olen sõna armastus vist veidike liiga palju kasutanud juba :P. Aga praegu on lihtsalt selline tunne. Hea ju. Talvel juhtub seda nii harva. Liiga palju külmust ja surma ja tühjust. Samas ka seal on oma võlu... Lumi..lagendik, tähistaevas ja virmalised..Mm...unistus. Polegi juba ammu unistanud. Tere, unistused. Tore näha, et te, kullakesed, tagasi olete.
Peaks vist veel jälle vabandama ka kui ma teinekord liiga terav ja kuri olen. Juhtub. Mõnikord on kontroll liiga lõtv või midagi... Ma üritan teile nii vähe haiget teha kui saan... Mõnikord ronib küll selline õelus hinge, et tahaks tagasi teha, kui keegi on midagi halvasti öelnud või ütlemata jätnud... Mõnikord ma vist olen lihtsalt liiga õrnake.. Et kujutan olematuid deemoneid ja loodan liiga palju. Jah... Noh... Tegelt ma arvan, et ma pole üksinda. Me kõik tahame et meid armastataks (ja seda hästihästi palju). Selleks, et mina end piisavalt armastatuna tunneks on vist küll umbes väikeriigi elanikonna suurust jumaldajatehordi vaja.
Nonii. Seda vist tahtsingi öelda. Ega midagi uut pole, ma räägin seda sama asja lihtsalt uuesti ja uuesti. Ilmselt nii terve elu.
Aga jah.. Kallistused, musid ja suudlused teile (take your pick..).
//peaaegu unustasin: Samorost
kolmapäev, 14. november 2007
Tellimine:
Postitused (Atom)