laupäev, 26. jaanuar 2008

Ilu ja rahu...

Kas teate kui ilus on üks paarinädalane laps.. Kui pehme, ideaalne ja õrn. Ja nii ümmargune, jah, algus on tõesti täiuslik.. Ning need selged suured silmad, mis vaatavad su sisse ja sinust läbi ning sa ei tea, mida ta küll mõtleb või kuidas see ta mällu jääb.. Tema õhkõrnad blondid ripsmed ja imetillukesed sõrmed.. Poolik muie läbi une või aevastus... Täiuslikkus kehastunud ühes tillukeses abitus olendis.
Või mõni hääl.. Nagu White Rabbit'is see laulja.. See on paeluvalt intensiivne. Või Crash Test Dummies'i vokalist. Tegelt ei peaks seda isegi kuidagi sõnastama vaid lihtsalt kaasa voolama.
Ahh. Ilu.
Ilu duššgeeli lõhnas, mis õhkõrnalt mu sõõrmeisse jõuab.. Ilu veetilgas, mis mööda juuksesalku voolab peegeldades ja väänates punast põrandat.. Ilu rahus.
Vaht mu saunast veel veidi punetaval nahal.. Pimedus... Ilu talumatus kuumuses või hingekinnilöövas külmas.
Teis kõigis on midagi kaunist.

Käisin saunas. Äärmiselt lõõgastav oli. Üldse on mutrikesed mu peas vist jõudnud ühe seieri jälle edasi loksutada. On selline vaba ja lihtne tunne. Ma ei vaja midagi, ma ei taha midagi. Aga mitte sellised emo moel vaid ...selline tühjuses hõljumise tunne.. soe rahulik.. chill...
Kuigi üht teist ma vist tahan, aga mitte halvasti. Need on rohkem püüdlused kui iha millegi järgi.
Tahan õppida, hästi. Tahan, et mind tunnustataks. Tahan end armastada ja mitte nii palju häbeneda. Tahan tutvuda uute inimestega ja näha kuidas see mulle mõjub. Tahan olla ma ise.

See on lihtsalt minu rada. Tõepoolest, see pole teie oma moodi. Milline üllatus. See ei tähenda, et see õigem või valem oleks kui teie oma. Laske ma teen enda vead. See, et minu intuitsioon teie loogikaga võistelda ei suuda ei tähenda, et ma seda vähem usaldaks.

Ühte asja tahan veel, aga aju ütles, et see pole hea mõte, sest see segab teisi asju, nii et ma siis kuulasin aju ka veidi.

Mõnikord tunnen ma end teiste reaalsuste poolt ahistatuna. Mõnikord ma vihkan teid selle eest, millised te olete ja ma tahaks teile näkku röökida kui lollid te ise ja teie jubedad mõtted on. Aga see on vaid teie tee. Kahtlemata on tunne mõnikord vastastikune.

Lihtsalt.. kahju hakkab. Mu südamel hakkab valus, kui talle näib, et talle midagi valet öeldakse.

Aga tegelikult olen ma rõõmus. Ma leian oma tee. Mis on mulle õige.
HAA!!!!

Ja see polnud väga kellegi pihta suunatud, midagi drastilist pole juhtunud, vaid mõned mõtted mis on pinnale kerkinud.

Colorless green ideas sleep furiously
(Long live Literary nonsense)

2 kommentaari:

Hellera ütles ...

Thanks. Now we're all dying to know what you really think of us. Obviously.

Aga küll sa ükskord räägid. Ma võtan Zelori kaasa, siis hakkavad kõik linnukesed laulma. Lõpuks.


H

Alleria ütles ...

Ah? Mida? Ei, te olete ju vahvad. Ma ei näe teid enam piisavalt, et te mind ärritada saaks. :P